Immanuel Kanti 300. sünniaastapäevaks valmiv näitus toob esimest korda publiku ette tema käsikirjad
Reedel, 5. aprillil kell 16.15 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis filosoof Immanuel Kanti 300. sünniaastapäeva puhul näitus „Kant 300 Tartus: käsikirjadest taevani“, mis juhatab sisse kuu aega kestva üleülikoolilise Kanti-teemalise ürituste sarja.
„Immanuel Kanti võib pidada õhtumaise filosoofia ainsaks suurkujuks, kes on võrsunud meile lähedasest kultuuriruumist, kui võtta mõõdupuuks Platon, Aristoteles ja Descartes,“ rääkis näituse kuraator, Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi lektor Eduard Parhomenko. „Kanti vahetud õpilased ja mõttekaaslased õpetasid taasavatud Tartu Ülikoolis. Kuna ülikooli raamatukogus on hoiul tema originaalkäsikirjad ja kirjavahetus, oli meil piisavalt põhjust ja materjali, et näitus kokku panna.“
Nii ongi avataval näitusel filosoofi loengukursuste käsitsi kirjutatud materjalid ja kirjad kaasaegsetele, näiteks Johann Gottfried Herderile, samuti tema teoste esmaväljaanded. Lisaks saab tutvuda käsikirjade ja trükistega, mis kajastavad Kanti filosoofia vahetut retseptsiooni Eestis, eelkõige Tartu Ülikoolis 19. sajandi alguses. Eriline eksponaat on Kanti surimask, mis osteti Tartu Ülikoolile 19. sajandi Saksa arsti ja neuropsühholoogia rajaja Franz Joseph Galli kogust.
„Käsikirjade ja muude tekstide kõrval tahame tutvustada ka Kanti kuulsat taevavaadet, milles peegeldub omal moel tema filosoofia,“ selgitas Parhomenko näituse pealkirja tähendust. „Oleme seda kõrvutanud tema õpilase Gottlob Benjamin Jäsche taevavaatega, et näidata Kanti filosoofia teisenemist Tartus üle-eelmise sajandi esimeses pooles.“
Näitusega koos saab alguse ka kaheksast 35-minutilisest ettekandest koosnev loengusari, millega antakse ülevaade Kanti filosoofiast ja selle mõjust kolme sajandi jooksul. Esimene loeng, kus ettekannetega esinevad Meelis Friedenthal ja Janika Päll, toimub pärast näituse avamist kell 17.15 raamatukogu Tõstamaa ruumis.
Näitus „Kant 300 Tartus: käsikirjadest taevani“ valmis ülikooli raamatukogu ning filosoofia ja semiootika instituudi koostöös. Lisaks Eduard Parhomenkole koostasid väljapaneku ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe, raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Moonika Teemus ning erialainfo spetsialist Elo Tõnisoo. Näituse kujundaja on Maarja Roosi.
Näitus on avatud 5. maini.
Kanti sünnipäeva tähistab veel 13. aprillil toimuv Filosoofipäev, mis on pühendatud Kanti ja Madis Kõivu filosoofiale ning 2.–4. maini toimuv rahvusvaheline konverents „Autonoomia arhiiv. Immanuel Kant Baltimaades“, mis algab Kanti praktilisele filosoofiale pühendatud sümpoosioniga.
Lisaks ülikooli üritustele avaldatakse aprillis ajakirja Akadeemia Kanti erinumber, mida esitletakse ülikooli raamatukogu näituste saalis 18. aprillil.
Vt ka lisateavet Immanuel Kanti 300. sünniaastapäevale pühendatud ürituste kohta.